Mina ja minu pere
Sündisin 1981 aasta kevadel oma vanemate esimese lapsena. Ma ei tea, kas just sünnipäeva pärast, aga kevad tundub mulle aastaaegadest ilusaim - loodus tärkab hooga ja justkui sünnib uuesti. Hallidest varjunditest saab suure maalritöö tulemusel häälekas värvidemäng. Peres vanima lapsena olen varustatud õe ja vennaga. Agressiivse kasvaja rünnaku tõttu olen hiljuti isa ära saatnud. Minul endal on olnud suhteid, millest ühest olen uhke kahe teismelise tütre ema.
Pereteraapia saabumine minu ellu
Hiljuti lugesin, et 16-aastaselt, ehk siis gümnaasiumi alguses, fikseeruvad huvid ja harjumused ülejäänud eluks. See polnud teadusuuring, kuid leian, et minu puhul peab see vett. Selles mõttes, et umbes siis hakkas mind tõsisemalt psühholoogia huvitama ja tollel ajal Rakvere raamatukogus olnud psühholoogia-alane raamaturiiul sai praktiliselt otsast otsani läbi loetud. Klassika - miks inimesed käituvad, nii nagu nad käituvad. Väga huvitav. Elu läks nii, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna psühholoogia eriala tudengiks sain ikkagi kolm aastat pärast gümnaasiumit. Enne lõpetasin Sisekaitseakadeemia tolli eriala, millest kasvas välja ligi kahekümneaastane ostujuhti karjäär. Kui mu noorem tütar sai aastaseks, käisin KSA-s silmaoperatsioonil, kus miinus kaheksast sai null ja tegin tutvust pereteraapiaga. Pilt sai selgemaks mitmes mõttes. Ja on siiani. Teooria õppimine misiganes koolis ükskõik millisel erialal ja tasemel on üks asi - hoopis teine aga, kuidas see sobitub sinu enda maailmavaatega. Ja pereteraapia oli pool-kogemata täiesti loogiline jätk eelnevale. Nagu ütleb Peaasi oma kodulehel pereteraapia tutvustuses, pole inimene nagu üksik saar, vaid igal ajal ja igas kohas samal ajal ka suhtes millegi või kellegagi. Pereteraapia seletas siis ja teeb seda jätkuvalt mitte just kõige suhtes, aga paljuski.
Huvi coachingu vastu
Coaching tuli minu ellu aastal 2021, kui ostuteemad juba mitu aastat minu silma särama ei pannud. Otsisin siis pereteraapiale lisaks visuaalteraapiat, sest tundus, et see läheb minu olemusega hästi kokku. Coachingu tööriistakasti rasketehnikast on visualiseerimine just see, mis on toonud minu klientide puhul parimaid tulemusi. Coachingu lihtsad ent tõhusad vestlused üllatasid mind positiivselt kohe tutvudes. Minu eriline suhe sellega kestab siiani ja sobitub pereteraapia taustaga mahemõnusalt.
Rõõm klientide edusammudest
Ma pean ennast eluaegseks õppijaks - uued teadmised ja kogemused vaimustavad mind. Ühest küljest on see lakkamatu uudishimu, teisest see, et saan oma teadmisi ühendada päriselu ja kellelegi väärtuse loomisega. Kaasa arvatud iseendale. Mulle meeldivad hetked, kui näen, et minu kohalolu, sh verbaalne väljendus tagasiside või küsimuse näol, tekitab muutust. Äratundmist. Mingi pirn läheb põlema. Usk taastub, tegutsemisvaim tärkab ja tunneli lõpus olev valgustäpp ei tundu enam kaugel. Need on erilised olukorrad, millele eelnev aeg ja töö end kuhjaga ära tasub. Nii minul, kui minu klientidel.
Kuulun Eesti Pereteraapia, ICF (International Coaching Federation) rahvusvahelisse ja ICF Eesti ühingusse.
Viited: